31.lõik

31
Kui Pietistide ja õigeusuringkondade asutatud missioniühingud alustasid tööd, leidsid nad liberaalsetes, missionide suhtes sõbralikult häälestatud ringkondades toetust. Nad lootsid, et juba olemasolevad ühingud hakkavad, kuna neis osalevad kõig protestanlikud voolud, - aja jooksul tegema protestantsimi missionitööd tervikuna. Aga nad eksisid. Need ühingud võtsid tõesti liberaalsetelt kristluse ringkondadelt igasugust materiaalset abi ( kui innukalt minu isa ja teised Elsassi liberaalsed kolleegid töötasid missioniühingute jaoks, mis tuginesid täiesti erinevale religioossele doktriinile!), - aga nad ei saatnud missionäre, kes ei vastanud nende nõudmistele usu suhtes. Kaua aega ennastohverdavalt tegutsedes, so ilma oma missioniorganisatsioone asutamata ja teisi toetades, kujunes liberaalsel kristlusel sellise kirikupartei reputatsioon, kes nagu ei saaksi aru missionitöö tähtsusest ja midagi selle heaks ei tee. Alles pärast seda, suure hilinemisega, otsustati siin luua omad missioniühingud ja jeti hüvasti lootusega omada missiooni, mis töötaks ühtse protestantliku kiriku egiidi all.