25.lõik

25
Inimeses elab alati püüd ideaali poole. Aga ainult väike osa sellest avaldub tegevuses. Kogu ülejäänud osale sellest on määratud teoks saada nähtamatutes muutustes, mille väärtus on sellele vaatamata vähemalt tuhat korda suurem sellest tegevusest, mida tähele pannakse. Nähtamatu on nähtava varjus samas suhtes nagu süvameri selle pinda vormivate lainevagude kõrval. Headuse varjatud jõud kehastuvad nendes inimestes, kelle jaoks on vahetust isiklikust teenimisest saanud lisatöö, kuna nad ei saa seda teha oma elu põhitegevuseks. Enamuse osaks on - vähem või rohkem hingetu töö, millega nad teenivad endale elatist ja rahuldavad ühiskonna vajadusi, kuid milles nad ei saa või peaaegu ei saa ilmutada oma inimlikke omadusi, kuna see töö nõuab neilt natuke rohkem kui hea inim-masin olemist. Aga pole olemas inimest, kellel ei avane võimalust anda ennast teiste teenistusse ja ilmutada niiviisi oma inimlikku olemust. Tänapäeval on töö viimase piirini organiseeritud, spetsialiseeritud ja taandatud mehhaanilisele tööle. See on tõsine probleem. Et seda lahendada, peab ühiskond mitte lihtsalt kõrvaldama need soovimatud ilmingud, vaid tegema kõik mis võimalik, inimisiku õiguste kaitsmiseks. Aga ka see pole piisav. Veel tähtsam on, et kannatajad ise ei kuuletuks vaikides oma saatusega, vaid püüaksid kõigest jõust, vaatamata ebasoodsatele oludele et seista oma inimliku tegevuse selle osa eest, millel on vaimne sisu. Päästa oma inimlik elu - vaatamata oma professionaalsele elule - suudab igaüks, kes kasutab iga võimalust inimeneolla, tehes isiklikult midagi oma vendade jaoks, kes abi vajavad - kui tagasihoidlik poleks ka see tegevus. Selline inimene astub vaimsuse ja headuse teenistusse. Ükski saatus ei saa segada inimest teenimast otse teisi inimesi, oma põhitöö kõrval. Kui selline soov suuremas osas ei täitu, siis ainult seepärast, et olemasolevad võimalused jäävad kasutamata.